Rubriik: Blogi

Hoone maht, kandekonstruktsioonid, avatäidete materjal, ventilatsiooniavade olemasolu, küttesüsteemid ja muud tehnilised detailid

Siseõhu kvaliteet ja seda iseloomustavad parameetrid nagu õhuniiskus, temperatuur, CO2 ja peenosakeste sisaldus mõjutavad meie tervist, mistõttu on kodune siseõhu kvaliteet kohe eriti oluline. Kuid erinevalt hoone arhitektuurist, interjöörist ja planeeringust pole maja siseõhu kvaliteet silmale (kohe) nähtav.

Eramaja ventilatsiooni puhul on hulk aspekte, millega arvestada. Esimesed tegurid tulenevad majast endast – hoone maht, kandekonstruktsioonid, avatäidete materjal, ventilatsiooniavade olemasolu, küttesüsteemid ja muud tehnilised detailid määravad ära hoone loomuliku õhuvahetuse võimekuse.

 

Võimekam on ökonoomsem ventilatsioon

Eesti kliimas võiks kindlasti olla soojustagastusega ventilatsioon.

Vanematel elumajadel võib loomulik õhuvahetus olla ülemäära suur ning uste-akende vahelt ja õhulõõridest sisse puhuv välisõhk tekitab tubades tuuletõmbetunde. Loomulikult ei soosi niisugune ventileerimine kokkuhoidu küttekuludelt ja arusaadavalt ei saa sellisel juhul rääkida kvaliteetsest sisekliimast.

Uue eramaja projekteerimisel ja ehitamisel võetakse tehnilisi eripärasid juba eos arvesse ja projekteeritakse vastavalt neile ka majja sobiv lahendus, mis Eesti kliimas võiks kindlasti olla soojustagastusega ventilatsioon.

Eramusse sobivaid ja optimaalseid ventilatsiooniseadmeid valides on mõistlik veidi üle dimensioneerida.

Suurem võimsus tagab, et ventilatsiooniseadmed tulevad oma tööga toime ka äärmuslikes ilmaoludes ega tööta tavatingimustes pidevalt täiskoormusel. Seadmed, mis ei pea pidevalt maksimumi peal töötama, peavad kauem vastu. Algselt tehtud veidi suurem investeering teenib end väiksemate elektriarvete ja pikema ekspluatatsiooniga päris kindlasti tagasi.

 

Igale majale oma ventilatsioonilahendus

Millist probleemi ventilatsiooniseadmetega lahendatakse?

Kuid enne ventilatsiooniseadmete valimist peab muidugi ära defineerima, millist probleemi ventilatsiooniseadmetega lahendatakse.

Uue eramaja ehitamisel on lugu lihtne – kõik täna rajatavad hooned peavad vastama ettenähtud energiaklassile ning ilma ventilatsiooni- ja küttesüsteemi ühtselt lahendamata on A-energiaklassi nõuete saavutamine pea võimatu.

Uue maja ehitamisel tasub spetsialistide poole pöörduda juba maja projekteerimise faasis. Ventilatsioonidega tegelevad spetsialistid pakuvad välja tervikliku lahenduse ning ühes sellega ka konkreetsesse majja kõige sobivamad ventilatsiooniseadmed.

Vanemasse majja ventilatsioonisüsteemi paigaldamisel peab paratamatult veidi rohkem aega võtma ja oma valikud põhjalikumalt läbi kaaluda. Võrreldes uusehitisse ventilatsiooni planeerimisega tuleb eakamates hoonetes rohkem arvestada olemasoleva hoone ehituslike eripäradega. Hea uudis on aga see, et kui hoolikalt sobivad seadmed ja tarvikud valida ning neid kombineerida, on ka varem valminud majas võimalik saavutada praktiliselt sama kvaliteetsed siseõhu näitajad kui uues hoones.

 

Mida võtta, mida mitte?

Pakutavate ventilatsiooniseadmete valik on väga lai. Erinevate ventilatsiooni tootjate, mudelite ja tüüpide vahel orienteerumine nõuab süvenemist ja ka tehnilist teadmist.

Näiteks kuidas erineb soojustagastusega ventilatsiooniseade soojus- ja niiskustagastusega ventilatsiooniseadmest? Millisele seadmele saab lisada CO2 andurid? Millised on plaatsoojusvaheti ning rootorsoojusvaheti plussid ja miinused? Ja mis tööpõhimõtted on entalpia soojusvahetitel?

Eramajade puhul ei saa mööda vaadata ka ventilatsioonisüsteemi ja selle erinevate komponentide(ventilatsiooniseade, mürasummutid, ventilatsioonikanalid) paigaldamiseks vajalikust ruumist. Ventilatsioonisüsteemi tehnilised osad võiks jääda silma eest varju. Nii näiteks saab soojus- ja niiskustagastusega ventilatsiooniseade pööningule peitu pista ja kasutada vähemsilmatorkavaid laesiseseid plafoone, mis maja interjööri praktiliselt üldse ei mõjuta.

Hästi toimiv ventilatsioonisüsteem suudab end tasakaalus hoida seirates siseõhu kõiki näitajaid ja kohendades oma tööd automaatselt vastavalt nendele. Moodsa ventilatsioonisüsteemi juhtimine on intuitiivne ja lihtne, nad on ühendatud internetiga ning neid saab jälgida ja juhtida mobiiltelefonist või tahvelarvutist.

Eramajale hea ja toimiva ventilatsiooni rajamisel tasub võtta aega, uurida kodulehel pakutavaid seadmeid ja tarvikuid ning konsulteerida eksperdiga, sest hilisem süsteemi ümberehitamine on kulukas ega pruugi ka alati õnnestuda.

Kui enne praegust kriisi veetsime 90% oma elust siseruumides, siis nüüd on reaalsus, et teatud perioodidel võib see küündida 100%-ni ja seda pahatihti kodus.

Miks on tähtis hingata ”head õhku” ei pea pikalt selgitama, aga milline on “hea õhk”?
”Hea õhk” tähendab, et tagatud on:

1. Tervislik CO₂ tase <900 ppm (võrdluseks männimetsas 400 ppm)
2. Meile mugav temperatuur +20..+25*C
3. Ja suhteline õhuniiskus 35…60%

Väga raske on aga tunnetada, millal on meil probleem CO₂ liiga kõrge kontsentratsiooniga
CO₂  tekib ruumide siseõhku inimtegevusest. Nii nagu emake Maale ei meeldi ka inimloomale liiga suures koguses CO₂ gaas. Mida väiksemad ja õhutihedamad ruumid, mida rohkem inimesi ja mida kauem aega nad ruumides veedavad, seda rohkem mürgist CO₂ gaasi ruumidesse koguneb. Et pikka ja vitaalset elu nautida, on vajalik vana õhk ruumidest välja visata ja uus õhk asemele tuua.

Temperatuurist saame esmalt aru, kui meil on külm või palav. Kui on külm, peame kütma ja kui on palav, peame jahutama…

• Või kas ikka peame?
  Näiteks on meil palju ebamugavam ja palavam olla niiskema õhuga ruumis kui samal temperatuuril kuivema õhuga ruumis (võrdlus saunas leili viskamisele).
  Tihti piisaks lihtsalt koduses siseõhus niiskustaseme vähendamisest selle asemel, et külma õhuvooluga konditsioneeri all kopsupõletikku oodata.

 

Niiskus on õhus samas teinekord jällegi väga tähtis. Millal?
Liigne niiskus põhjustab niiskuskahjustusi konstruktsioonides ja mürgiste hallitusseente vohamist.
Põhjamaade talved ei ole enam nii külmad kui varasemalt, aga kütteperioodil on siiski välisõhus sisalduv niiskus üsna madal. Kui talvel piisavalt ruumides õhku vahetame, tuleb asemele kuiv õhk, mis võib meile samuti ebamugavusi valmistada. Liiga kuiv õhk ei ole hea meie limaskestadele ja nahale ning samuti ka mööblile, parketile ja isegi siseviimistlusmaterjalidele meie kodus. Kui hakkame proovima, siis jõuame kiiresti järeldusele, et niiskust õhku juurde või tagasi panna on enamasti keerulisem, kui teda sealt ära võtta.

Milline on tavaline olukord ilma ventilatsioonisüsteemita kaasaegsete akende ja soojustusega õhutihedas kodus (kus lapsed on kodukoolis ja vanemad kodukontoris)?
Kodud ja harjumused ning aastaajad on erinevad, aga kui võtame nö keskmise Eesti kodu – ~100 m2 suuruse elupinnaga, kolme magamistoa ja avatud köök- elutoaga elamise, siis üldse mitte üllatav ei oleks kütteperioodil alljärgnev situatsioon:

• CO₂ tase 1800..2500 ppm elutoas
• Sisetemperatuur +23*C
• Suhteline õhuniiskus 65% elutoas
• Õhk vahetuks 5 tunni järgi ühe korra

Mis on valesti?
Temperatuur ja niiskus on inimese mugavustsooni raamides.
CO₂ on aga kaks kuni 2,5 korda kõrgem kui soovituslik. Võrdluseks – kuni üle 6. korra halvem kui õhk, mida hingaksite jalutuskäigul männimetsas! Ei ole nii kaua aega möödas, kui meie esivanemad veetsid enamuse oma elupäevadest just sellises 6 x parema õhuga keskonnas. Kas evolutsioon on meid äkki juba piisavalt kohandanud? Vaevalt.
Hommikused peavalud, välja puhkamata tunne, keskendumisraskused, viirused ja hingamisteede haigused – kõikide kohta võib tuua otsese seose meie sissehingatava õhuga.

Milline on olukord mehaanilise energiatagastusega ventilatsioonisüsteemiga kodus?
Ventilatsiooniseade viskab saastunud õhu välja ja toob asemele uue ja värske õhu. Värske õhk läbib filtrit, kus võetakse kinni tolm ja mustus. Väljast sisse puhutav külm õhk läbib pärast filtrit soojusvahetit, kus ta soojeneb üles välja visatava õhu soojuse mõjul.
Kui tegemist on kvaliteetse plaatsoojusvahetiga ventilatsiooniseadmega, ei segune ruumidest välja visatav õhk puhta sissepuhkeõhuga ning samuti soojeneb väljast sisse võetav õhk enne ruumidesse jõudmist ka piisavalt üles, et mitte põhjustada ebamugavust ja raisata energiat.

• CO₂  tase 600…1100 ppm elutoas
• Sisetemperatuur +23*C
• Suhteline õhuniiskus 20…25% elutoas
• Kahe tunniga vahetuks kogu õhk ruumides uue ja puhta vastu

Mis on valesti?
CO₂ saime korda, kuna vahetame nüüd 2,5 x rohkem õhku kui enne. Temperatuur on samuti korras. Siseõhu suhteline niiskus on aga langenud poole võrra, mis tähendab, et parketi vuukidele mahuvad laste sõrmed vahele, hommikul kleepub keel kurgu lakke ja silmad kipitavad.

Mida teha?
Niiskustaseme parandamiseks on kaks võimalust:

1. Hoida niiskust rohkem toas või
2. Niiskust juurde lisada

Niiskuse ruumidest mitte välja lubamine on siinkohal odavam ja efektiivsem variant. Kõige lihtsam on kasutada niiskustagastusega nn entalpia (ERV) soojusvahetiga varustatud ventilatsiooniseadet.

Milline on olukord entalpia (niiskustagastusega) soojusvahetiga kodus?

• CO₂ tase 600…1100 ppm elutoas
• Sisetemperatuur +23*C
• Suhteline õhuniiskus 35…40% elutoas
• Kahe tunniga vahetuks kogu õhk ruumides uue ja puhta vastu

Korras!
Kõik kolm mugavusparameetrit on paigas! Niiskustagastusega soojusvaheti suudab tagastada kuni 74% siseõhu niiskusest tagasi sissepuhutavale õhule, mis aitab ruumide siseõhu suhtelist niiskust 5…10% kõrgemana hoida, millest enamasti juba piisab, et tunneksime ennast mugavalt.
Kui niiskus tagastatud, siis ei ole ka enam probleeme soojusvaheti jäätumisega, mis tähendab, et ventilatsiooniseadme küttekeha peab oluliselt vähem töötama kui tavasoojusvaheti korral.

Kas koos niiskusega liiguvad kaasa ka mustus ja lõhnad?
Niiskustagastusega nn entalpia soojusvaheti on valmistatud spetsiaalsest nano-membraanist, mida tulenevalt tema struktuurist suudavad läbida vaid vee auru molekulid. Kõiksugused lõhnad ja saasteained moodustavad suuremaid ühendeid ja membraanist läbi ei pääse.

Kas COVID19 viirus pääseb läbi membraani?

Covid19 viiruse osakesed on läbimõõdult ca 125 nm. Entalpia nano- membraani on katsetatud spetsiaalse gaasi testil ΦX174 osakestega, mille läbimõõduks keskmiselt vaid 25 nm! Membraan läbis testi kriteeriumi, milleks oli alla 1% lekkeid.
Võrdluseks – arstide N95 respiraator maskid on mõeldud läbi laskma maksimaalselt 5% 300 nm läbimõõduga osakesi.
Kokkuvõtteks võib väita et entalpia membraan on COVID19 kindel.

Kas niisutada ei ole üldse enam vaja?

Iga töö jaoks oma tööriist. Kui meil ei teki siseruumides niiskust (vähe aega inimesed kodus, ei tehta kodus süüa jne) ja välisõhk on talviselt kuiv, siis ei ole niiskusttagastaval soojusvahetil ka siseõhus niiskust, mida tagastada. Seetõttu võib jätkuvalt olla vajadus teatud hetkel (näiteks väikelapse tuba öösel jne) juurde niisutada.
Nüüd aga saate selle ühe toa niisutamisel toodetud vee aurust 70% tagasi tänu niiskust tagastavale soojusvahetile!
Saad nüüd niisutusele kulutatud elektrienergia eest 7 korda rohkem niiskust!

Mis juhtub suvel?
Kui ruumides sees ja õues on niiskussisaldused ja temperatuurid sarnased, siis ei ole niiskustagastusega soojusvahetist abi. Siis töötab ta nagu tavapärane soojusvaheti. Seetõttu ei esine ka nö ületöötamist või olukorda, kus tagastaksime liiga palju niiskust tagasi ruumidesse.
Kui soovime mugavamat temperatuuri suvel, siis on meil vajalik jahutada. Alustama peaksime siiski ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamisest. Õhku jahutades kondenseerub sellest välja ka niiskus, mis tähendab, et saame koju kuivema õhu. Kuivema õhuga tunneme ennast jahedamalt kui sama temperatuuriga niiskema õhuga. Meie kliimas enamasti sellest juba piisab. Loomulikult sõltub kõik ka hoonest (suured klaaspinnad, vähene varjestus võivad siiski nõuda ka aktiivjahutusseadmeid kriitilistesse ruumidesse).
Niiskust tagastav soojusvaheti hakkab nüüd jälle tööle! Nüüd on toas kuivem ja õues niiskem! Soojusvaheti tagastab nüüd väljast võetavalt värskelt ja niiskelt õhult veeauru majast välja visatavale saastunud heitõhule! Lihtne!

Kas mõni teist tüüpi soojustagastusega ventilatsiooniseade tagastab ka niiskust?
On ka teistlaadi tööpõhimõtetega ventilatsiooniseadmeid, mis osaliselt niiskust tagasi suudavad anda, kuid ükski nendest ei ole samaväärse hügieenilisuse ja efektiivsusega kui Zehnderi patenteeritud entalpia tüüpi plaatsoojusvahetid.
Näiteks rootor soojusvahetiga ventilatsiooniseadmed tagastavad samuti osa siseõhu niiskusest tagasi ruumidesse. Kahjuks seguneb protsessi käigus ka arvestatav osa mustast ja saastunud väljatõmbeõhust sissepuhkeõhku tagasi.

Kas soojuspump või õhupuhasti ei puhasta siis toas õhku ära?
Erinevad filtratsiooni seadmed (milleks on tegelikult ka soojuspump, kuna ruumi siseõhku tõmmatakse läbi õhu filtri) võivad küll teatud määral tolmu endasse kinni püüda, kuid ei aita mingil moel langetada ruumides CO₂ kontsentratsiooni ega suuda muuta siseõhu niiskussisaldust.